Klubi RGD-5 ajalugu

 

Klubi loomise idee tekkis kriminaaljälituse töötajate hulgas juba 90-ndate aastate keskpaiku. Siis sel kaugel 96-ndal aastal keegi otseselt klubist ei unistanudki, lihtsalt aeg-ajalt saadi kokku ja viidi läbi omi mänge. Stsenaariume kui selliseid ei olnud. Aluseks võeti reaalsed operatsioonid, mis tol ajal Tallinna Prefektuuri töötajate poolt läbi viidi, aga samuti ka võimalikud operatsiooni arengu variatsioonid, kusjuures aktiivselt õpiti tundma piiritaguste eriosakondade linnalahingu kogemusi.

 

Möödus mõningane aeg, mille käigus paljud kriminaaljälituse töötajad lahkusid erinevatel põhjustel töölt, mille tulemusena ka kõik ülejäänud ununes. Ja alles 2003-ndal aastal tegi keegi ettepaneku meenutada vanu aegu. 4 inimest soetasid omale Tippmann 98 Custom-id ja mängisid. Ja veel kuidas mängisid? Faktiliselt – sõdisid, sest kõik kokku tulnud omasid vastavat ettevalmistust. Mitte ainult teoorias vaid ka praktikas. Järgneval korral kogunes juba 9 mängijat. Vanal 4 tekilisel laeval oli läbi viidud operatiivjälitustegevus kuritegeliku grupi avastamiseks ja likvideerimiseks. Edaspidi hakkas toimuma igal pühapäeval sarnane üritus.

 

Erinevalt sportlikust paintballist, kus iga mäng kestab mitte kauem kui 5 minutit, kestsid meie mängud 1-st kuni 6 tunnini, sõltuvalt mängijate arvust, nende taktikalisest meisterlikkusest, mänguväljakute eripäradest ja stsenaariumitest. Vastavalt sellele mida rohkem hakkas inimesi osa võtma mängust, töötasime välja ka uued stsenaariumid ja hetkel on neid 13.

 

2005-ndal aastal registreerusime me kui sõjalis-, sportlike mängude klubi RGD-5. Käesoleval ajal on meie üritustest aktiivsedi osavõtjaid 60 inimese ringis. See ei ole kinnine organisatsioon. Võtame vastu kõiki kes on meie suunitluse pooldajad (taktikaline paintball). Ei ole tähtis kes sa olid- eriüksuse võitleja, või oled tudeng või lihttööline, direktor või sõjaväelane- vahet ei ole. Ainsaks piiranguks on, et mänguväljakule peab mängija tulema kainena ja seda enam mitte pruukima alkohoolseid jooke mängu ajal. Keegi ei küsi su käest- Kes sa oled?, Kust tuled?, Millega tegeled?, Või milline minevik? Peamine on - et igaüks jätku meelde: „Vägevuse aste ei mõjuta mitte mingil moel kuuli lennu trajektoori”. Seesama aforism ongi justkui meie deviis mis on pandud meie kodulehele www.RGD5.com

 

Kui räägitakse, et paintball arendab agressiivsust ja õhutab sõjale- siis ärge uskuge teda. Ainult selles mängus, nii nagu mitte üheski teises sa saad aru kui vähe maksab inimelu sõjas. Hinnaks kus on vaid üks juhuslik kuul või vale liigutus. Ja ainult peale mitmetunnist lahingut oskad sa tõeliselt hinnata puhast aset, kuuma dussi ning lihtsalt suhtlemist teiste inimestega.

 

2005 aastal oli meid juba saja inimese ringis. Need olid need kelle jaoks klubi üritused said olema elu stiiliks. Nende inimeste jaoks sai iga pühapäev olenematta aastaajast või ilmastiku tingimustest, trotsides tuult ja tormi, lund ja vihma päevaks mis kuulus ainult neile. Päevaks kus ei ole kohta alkoholile , kuid kus voolab higi ja riietelt pudeneb mustus. Kus kaikuvad tumedad rakketide paugud ja nähtavust piirab suitsukatte loor. Aga päeva lõpuks keha oigab väsimusest ning nõuab kuuma teed ja puhast aset.

 

Nagu öeldakse, edasi – kaugemale. 2007-daks aastaks 43 inimest läbisid langevarjuhüpete kursused ja sooritasid oma esimesed hüpped.

 

Aga juba 2007-ndal aastal RGD-5 klubi baasil alusats tegevust enesekaitse ja käsivõitluse grupp.

 

Ühesõnaga: terves kehas – terve vaim…

 

Mitte just viimasel kohal ei ole ka meie klubis järeltulevad põlvkonnad. Tervislike eluviiside propageerimine värskes õhus eemaldab lapse televiisori ees istumisest. Lapsega koos veedetud aeg mis mööda saadetud aktiivses tegevuses tugevdab sidet lapsevanemaga.

 

Klubi RGD-5 reeglid (küsimuse ajalugu) ja mängude läbiviimise kord

 

Nagu eespool öeldud, sündis klubi ühiselt mõtlevate inimeste tegevuse tulemusena. Siis ei rääkinud keegi sellest kui paintballi mängust. Oli 5-10 inimest kes oma tegevuses kasutasaid paintballi varustust. Mängud toimusid „vaikselt“ s.t., et peamiseks ülesandeks oli vastasele 5-10 m kaugusesse hiilimine ja seejärel ta hävitamine. Laskmist oli vähe. Selliste osavõtjate arvu juures kestsid mängud 1,5 kuni 4 tundi. Paintballi pallide kulu oli kuni 200 tk. Tihtipeale ei teinud mängijad üle 10-15 lasu mängu jooksul. Mängiti maskides ilma muu kaitsevarustuseta (kindad, raskusvest, kaitsekilbid jne.) Rõhk oli varjatud liikumisel ja oskusel vastase tegevust ette näha.

 

Selle stiili poolehoiu kasvuga tekkis vajadus paari stsenaariumi järele, mis imiteerivad situatsioone, millistes tuleb tegutseda eriüksuslastel.

  • Objekti hõivamine
  • VIP-i saatmine
  • Kaitse

Mängude kohtade valikutel lähtuti varustuse taktikalis-tehnilistest omadustest.

  • Paintballi palli laskekaugus
  • Lasketäpsus

Sellega seoses on välistatud avarate kohtade kasutamine, välja arvatud mõned erandid. Erandite puhul kasutati suitsukatet nende ületamisel.

 

Stsenaariumite väljatöötamisel pöörati tähelepanu aktiivse tegevuse vajalikkusele mitte ainult ründes vaid ka kaitse poolel. Seose sellega, kaitsepool pärast ründele vastupidamist, tihtipeale ründab ka ise meie üritustel ja võidab tänu oskuslikele manööverdamisele. Muidugu mõista selliste manöövrite jaoks on 50x50 m ja isegi 100x100 m platsid väikesed.

 

„Surnuks“ lugemise piirkondade määramisel mõistsime, et see on siiski mäng aga mitte reaalne lahingtegevus ja mängijale on vaja anda mingi võimalus jääda mängu kauemaks. Kuid oli arusaamine, et kui anda mängijale võimalus tulla mängu tagasi 15 minuti pärast, siis elimineerib see täielikult intellektuaalset laadi mängud. S.t. mängija ei hakka oma peaga mõtlema. Sellega on seletatav, miks tabamus kätte, jalga ja tagaalakehasse ei loe, samas aga tabamusel pähe ja kehasse – ole hea ja mine mängust välja. Kuid kui pall ei purunenud siis tabamus ei lähe arvesse.

 

Siinkohal lubage teha väike kõrvalepõige ja pöörduda sellise valusa küsimuse juurde, nagu „ennast surnuks mitte tunnistamine“, mis on möödapääsmatu paintballi varustuse kasutamisel.

 

Jutud sellest, et kas aus või mitte, et kas õiglane või mitte, ei ole sobilikud, sest need kuuluvad sellisesse kategooriasse mida arutatakse rahus ja vaikuses aga mitte hetkel kui psühholoogilised tunded on laes, ehk siis tundes hirmu jne. Sellises seisundis inimene ei tunne isegi mitte valu. Ja mida siin tundagi kui sul seljas hunnik riideid ning peal lisaks veel raskusvest.

 

Tihtipeale mängijale tundub, et ta sai vastasele täpselt pihta, sest pall kadus tema silmist vastase silueti taustal. Kuid samas ta unustab, et ei kasuta päris laskemoona, vaid tavaline oks palli lennutrajektooril või palli mitte purunemine vastase pihta lubavad vastasmängijal mängu jätkata. On ka juhtumeid kus mängijale tundub, et sellise vahemaa pealt ei saanud ta kohe päris kindlasti mööda lasta, kuid siin ta hindab ennast üle. Sellistel põhjustel tekivad mitte kellelegi vajalikud konfliktid. Ja selliste konfliktide vältimiseks kehtib vaid üks reegel: Tuld antakse vastase pihta seni kuni ta tunnistab ennast „surnuks“. Ja ei mingeid jutte sellest, et kas see on „aus“ ei tohi siin arvestada. Sest iga võitluskunst põhineb valul, aga võtlus lahinguväljal sisaldab seda palju erinevates variantides. Ja antud juhul kui sul on valus, siis järelikult tegid midagi valesti. Ja siin juba kas võtad selle vastu või mitte. Kusjuures, samas, nagu ka võitluskunstides, inimene õpib läbi valuselgeks teistlaadi taktikalised võtted, minimaalseteks kaotusteks enda jaoks, olles ise terve mõistuse ja mälu juures ning võimeline analiseerima ümbruses toimuvat.

 

Stimuleerimaks intellektuaalset tegevust mängijatel eksisteerib ainult üks elu. Vastutasuks omavad nad õigust pihta saada jalga, kätte või muudesse pehmetesse kohtadesse, sest me saame aru, et see on siiski ainult mäng. Ja ei ole päris korrektne arutleda selle üle kui surmav on üks või teine pihta saamine reaalses lahingus, kuna mõni minestab juba pinnust jalas samas kui teine osutab veel pikka aega aktiivset vastupanu peale mitut tabamust.

 

Klubi struktuur

 

Klubi koosneb põhimõtteliselt kahest meeskonnast mis omakorda jagunevad kaheks taktikaliseks rühmaks. Rühmad peavad sidet omavahel raadiosaatjate abil. Peamiseks taktikaliseks üksuseks mängude ajal on „paar“ või „kolmik“.

 

Mängude algus:

Kohale saabumine kell 09.00-09.30

 

Mängukoht teatatakse 3-4 päeva enne mängu.

 

Kell 09.45 on rivistus, kus toimub loendus, jagamine gruppidesse ja stsenaariumi teatamine. Grupid saavad oma komandöride käest lahingülesande ja tingmärgid „oma-võõras“.

 

Mängu algus kell 10.15-10.30

 

Sellest eeskirjast on kinnipeetud kogu klubi eksisteerimise vältel.

 

Mängudel on kategooriliselt keelatud alkohoolsete jookide ja narkootiliste ainete tarbimine.

 

Kõvasid mehi meil ka ei ole, sest peale esimest mängu sellised „jahtuvad maha“.