Taktikaline paintball (erinevalt sportlikust) viiakse läbi erinevatel mänguväljakutel: metsades (seetõttu nimetataksegi taktikalist paintballi mõnikord metsapaintballiks), väljakutel, pooleliolevatel ehitustel või hüljatud hoonetes ja nende territooriumil (nt. endised sõjväeosad). Eksisteerib kaks erinevat taktikalise paintballi suunda, mis erinevad teineteisest oma eesmärkide ja ülesannete poolest: treening- ja meelelahutuslik paintball.

Treeningpaintballi kasutavad politsei, kaitsevägi turvaettevõtted j.n.e., et harjutada relvakäsitsemise oskusi ja relva kasutamist erinevates maksimaalselt reaalsetele situatsioonidele sarnanevates olukordades paintballi varustuse abil.

Treeningpaintballi puhul on tihti kasutusel markerid, mis oma tehnilistelt omadustelt (laskekiirus, laskemoona kogus) jäävad alla sportlikele markeritele, kuid mis imiteerivad või kopeerivad lahingrelvi.

Meelelahutuslik paintball — see on just see, mida iga soovija võib tellida paintballiklubist sõpradega või kollegidega koos mängimiseks. Just nimelt meelelahutuslikust paintballist on välja kasvanud suurem osa regulaarselt “metsa” või “sportliku” paintballi mängijaid.

Taktikalise paintballi eelistajad ei ole enamjaolt professionaalsed sõjaväelased, kuigi esineb ka erandeid. Sellistel juhtudel võivad need kogenenumad meeskonnaliikmed oma oskusi ja teadmisi ka ülejäänud meeskonnaliikmetele edasi anda. Sellegipoolest kasutab suurem osa “taktikutest” mõne eriteenistuse või armee mundrit või varustuse elemente. “Taktika” tähendab ka paintballi “erivarustuse” kasutamist – granaadid, suitsukate, miinipilduja tuli, maamiinid, raadioside jne.